Kirjandus ekraanil
veebikursus õpilastele
Kursus "Kirjandus ekraanil" aitab mõista, kuidas kirjandusteoste ekraniseeringuid luuakse ja mis neist kultuuriruumis edasi saab. Kursusel analüüsitakse kirjanduse filmiks saamise etappe ning kirjandus- ja filmiteksti erinevusi ja sarnasusi. Erilist tähelepanu pööratakse ekraniseeringu ja selle allika(te) kooseksisteerimisele kultuuris.

Kursuse aluseks olevat teoreetilist materjali oleme püüdnud esitada lihtsal viisil, mis oleks keskkooliõpilastele hõlpsalt mõistetav. Olulisemateks lähtekohtadeks on teadustööd, mis käsitlevad ekraniseeringut kui protsessi ja kui intersemiootilist tõlget ehk tõlget kirjanduse keelest kino keelde. Intersemiootiline tõlge viitab algteksti muutumisele nii vormi kui ka sisu tasandil. Ekraniseering osutub dialoogiks erinevate kunstitekstide autorite vahel.

Õpilased on harjunud vaatama filme ning nende üle arutlema eelkõige veebis. Seetõttu on ka meie kursus paigutatud digitaalsesse keskkonda. See keskkond lubab meil kombineerida filmi fragmente, käsikirja, piltstsenaariumit, intervjuusid näitlejate, produtsendi ja režissööriga, postitusi sotsiaalmeediast jne. Välja pakutud ülesanded suunavad erinevaid ekraniseeringu aspekte märkama ja nende üle arutlema, ent esitavad ka loomingulisi väljakutseid stsenaariumite koostamisest, taustamuusika valimise ning digikollaažini.


Kuidas on kursus struktureeritud?

Kursus koosneb kolmes osast: Film kirjanduses; Kirjandus filmis; Kirjandus ja film kultuuris. Iga osa sisaldab teooriat, näiteid, interaktiivseid harjutusi, veebilinke loovate vahendite kasutamiseks, ning kirjanduse nimekirja. Neid materjale võib kasutada iseseisvaks ettevalmistuseks, arutluseks klassiruumis kui ka kodutööks.

1. Film kirjanduses: kuidas film kirjanduses juba eelnevalt eksisteerib?

— Kirjanduse varjatud audiovisuaalsus: kujutluspiltide teke lugemisprotsessis;
— Filmi ja kirjanduse keel ning nende tinglikkus: ekraniseering kui tõlge ühest kultuurikeelest teise;
— Filmikeele elemendid: heli, kadreering, montaaž jt.

2. Kirjandus filmis: kuidas film kirjanduslikku lugu vahendab?

— Narratiivsus ja narratiivi elemendid: tegelased, aegruum jt;
— Ekraniseering kui tõlge ja tõlgendus: tõlke dominant ja erinevad tõlkevõtted.

3. Kirjandus ja film kultuuris: kuidas eksisteerivad tekstid kultuuris enne ja pärast esmaesitlust?

— Turundamine: vahendid, kuidas teksti tugevamalt kultuuri lõimida;
— Vastuvõtt: kuidas panustab publik teksti kestmisesse kultuuris;
— Metatekstid, prototekstid ja intertekstid: mis inspireerib autoreid ja kuidas alliktekstid kultuuris muutuvad.


Materjalid

Kursus "Kirjandus ekraanil" keskendub filmile "November" (2017, režissöör Rainer Sarnet). Pakume vahendeid, mis aitavad mõista ja tõlgendada filmi nii iseseisva teose kui kirjandusliku teksti "Rehepapp ehk november" (2000, Andrus Kivirähk) ekraniseeringuna. Kursusel omandatu annab võimaluse rakendada teadmisi ka teiste kirjanduslikul allikal põhinevate filmide analüüsimiseks.


Õpilased õpivad:

  • — võrdlema kirjanduse ja filmi keeli;
  • — mõtestama ekraniseeringut iseseisva teosena;
  • — analüüsima ekraniseerinut kunstitekstina, mis põhineb teistel kunstitekstidel;
  • — mõtestama ekraniseeringut osana kultuuri autokommunikatsioonist.

Meie meeskond
Sisu loojad
Alexandra Milyakina, Liina Sieberk, Maarja Ojamaa, Tatjana Pilipoveca
Teaduslikud nõustajad
Peeter Torop, Katre Pärn, Silvi Salupere
Koordinaator
Merit Rickberg
Disainer
Alexandra Milyakina
Programmeerija
Anton Zemel
Illustraator
Katariin Mudist
Assistent
Erik Kõvamees
Kursus on loodud osana Tartu Ülikooli teadusprojektist "Kultuur kui haridus: transmeedialisus ja digitaalsus kultuurilises autokommunikatsioonis".

Soovime tänada filmi "November" loojaid, Andrus Kivirähki ja kirjastust "Varrak" materjalide jagamise eest.
Kas Teil on küsimusi? Kirjutage meile!
Kirjutage meile!
Made on
Tilda