ANDRUS KIVIRÄHK
Rehepapp ehk November
(katkend)
20. november

* * *


Mõni aeg hiljem istus ta nõia juures ning nuttis.

„Ma tahan olla tema naine!" sosistas ta. „On seda siis nii palju palutud? Ma tahan seda! Ma palun, ma palun ükskõik keda, et ta teeks nii ja lubaks mul olla Hansu naine! Aga ma tean, et seda ei juhtu, seda ei juhtu iialgi!"

„Kallis laps!" ütles nõid. „Ma arvan, et su isa annab ehk lõpuks järele, ja kui ei anna, siis me võime ehk tema vastu rohtu leida. Mul on mürkisid ja selliseid taimi, mis inimesel mõistuse peast ära võtavad. Küll ma midagi valmis segan."

„Asi pole isas!" lausus Liina. „Asi on Hansus. Tema ei armasta mind. Me pole isegi õieti tuttavad."

„Aga siis ma ei saa üldse millestki aru!" imestas nõid. „Mis sa võõra inimese pärast tönnid?"

„Ma armastan teda," sosistas Liina. „Mina armastan Hansu ilma tema teadmata!"

„Eks sa siis ütle talle seda, kas ta metsloom on, et nii kena tüdruku armastuse ära põlgab?" ütles nõid ja silitas Liina pead.

„Põlgab? Ei, asi pole selles," kostis Liina. „Ta armastab teist. Nõid, kas sa suudad teha nii, et ta tollest teisest loobuks ja mind... armastaks?"

Nõid mõtles.


Made on
Tilda